Kraini mesilane

Eestisse on imporditud Austriast kraini mesilasi (Apis mellifera carnica Pollm.), kes on värvuselt hallid, lühikese karvastikuga. Kehal võib esineda kollakaid või pruune viirge, mistõttu kraini mesilased jätavad kollakashalli mulje. Kraini mesilaste iminoka pikkus on 6,4…6,8 mm, tergiidi laius 4,5…5,0 mm, kubitaalindeks 45…50%. Mesilasema muneb kõrgperioodil 1700…2000 muna ööpäevas.
Kraini mesilaste heaks omaduseks on nende rahulikkus. Pesast välja võetud kärgi katavad nad ühtlaselt ja mesilasema jääb kärjele püsima. Perede ühendamisel on nad üksteise suhtes sõbralikud. Kraini mesilased on väga ettevõtlikud uute saagiallikate otsimisel. Lendavad korjele ka halva ilmaga, kui teised mesilastõud püsivad tarus.

Iseloomulik kraini mesilastele on hõljumine taru ees enne lennuavast sisenemist ning varajane puhastuslend ja kiire haudme areng. Korje vähesuse puhul piiratakse mesilasema munemist. Kaitsevad pesa hästi varaste eest. On vastupidavad lehemee olemasolule talvesöödas, armastavad puhtust ja korda.

Kõige halvemaks kraini mesilaste omaduseks on nende suur sülemlemistung, mida saab siiski õigete võtete kasutamisel alla suruda ja viia mesilasi töömeeleolusse. Kraini mesilased haigestuvad tumemesilastest kergemini nosematoosi ja euroopa haudmemädanikku. Et kraini mesilased reageerivad talvistele välistemperatuuri kõikumistele, siis on nende talvine söödakulu suur. Kraini mesilased sobivad varase kevadise ja suvise korjega asukohtadesse, kuna juba augustis väheneb nende töömeeleolu ja nad hakkavad valmistuma talvitumiseks.

Kraini mesilane

Kraini mesilane